Saadaolevad kursused

EsmaAbi 16h Esmaabiandja koolitus

Esmaabikoolitus (16 akadeemilist tundi) on sobilik ettevõtete esmaabi andjatele, juhiloa ja relvaloa taotlejale, lapsehoidjatele, noorsootöötajatele, laagrikasvatajatele, treeneritele jt elukutsetele, kus esmaabikoolitus on kohustuslik ja vajalik. Esmaabiandja koolitus distantsõppel on avatud kõikidele huvilistele.

Koolituse läbinud isikutele väljastatakse tunnistus. Tunnistus on kehtiv PPA’s, ARK’is, Tööinspektsioonist jt asutustes.


RelvDistants Relvaluba distantsõppes

Relvaloataotlejatele mõeldud kursus, kus lisaks zoomile asub keskkond moodles. Ligipääs materjalidele on teile tagatud kaheks nädalaks. 


Lisaks testidele ja teooria materialidele, leiate siit ka videosid ning animatsioone.

RelvTest Relvaloa testide lahendamine

Relvaloa testide lahendamine on mõeldud neile, kes iseseisvalt on õppinud nii relvaseadust, tutvunud KarS-i ja soovivad testida oma teadmisi enne  Prefektuuri eksamile minekut.

KLRelv KL relvaeksam

Kursus on mõeldud KL liikmetele, kes soovivad omale soetada isiklikku relva. Kursus sisaldab iseseisvaks õppimiseks materjale ja teste.

RelvTak Relva- ja taktikainstruktor

Kursus on mõeldud erinevate ettevõtete taktika- ja relvainstruktoritele. 

  1. Kursuse läbinu:
  2. oskab relvade käsitsemise, ohutu käitlemise nõuete ja
  3. lasketeooria aluste õpetamist;
  4. oskab teenistusrelva tööpõhimõtet ja tehnilisi andmeid,
  5. ning relva hooldust õpetada;
  6. oskab õpetada teenistusrelva õiguspärast ja turvalist
  7. käsitsemist ja kasutamist, valides sobiva taktika;
  8. täidab ettenähtud laskmise normatiivid;
  9. oskab õpetada laskmisaluseid, teab traditsioonilisi
  10. laskeasendied ning nõudeid;
  11. tunneb loengu ülesehitamise metoodikat;
  12. oskab koolitatava kaasamise tehnikaid, koostada
  13. kalenderplaani;
  14. suudab viia läbi näidis taktika ja relvastuse koolituse
  15. etteantud teemal;
  16. järgib isikuid kontrollides turvataktika reegleid, ründe
  17. korral oskab vabastada ründejoont;
  18. rakendab erinevaid kinnipidamise- ja edasitoimetamise
  19. võtteid;
  20. oskab sündmuse lahendamisel turvataktika põhireegleid
  21. rakendada;

Kursuse läbinutele väljastatakse tunnistus.



Õpikeskkonna uudised

Relvad soodsamalt

Tõnis Oruma –

Kõigil, kellel soov osta püstolit või püssi, kirjutage oma soovidest tonis@laskmine.ee ja teeme parima võimaliku pakkumise!

Arutle sellel teemal  (Praeguseks 0 vastust)

Baastreening relvaõppeks I etapp

Tõnis Oruma –

Kõiki treeninguid tuleb alustada tasa ja targu ning läbida erinevad etapid, millele hakata peale kasvatama oskusi ja samas ka kogemustest tulevaid teadmisi. Lisaks sellele, mida teete lasketiirus tulejoonel, on vaja lisada ka hulga muid komponente, alustades füüsilisest kuni kordinatsiooni treeninguteni välja. Kõik see annabki kokku korraliku tulemuse laskmisel.

Esimene etapp

Relva õige haare, laskeasend - ei tasu tormata kohe päästikule vajutama ning alustama treeninglaskmistega, arusaamata, mis valesti ning miks peale korraliku tulemusega lasku järgmine lask halvasti? Selleks tuleb alustada laskeasendi ja relva haardega.

Laskeasend - enesekaitse ja kahekäega püstolist laskmisel tuleks võtta sisse laskeasend märklehega paralleelselt, jalad õlgade laiuselt ning sarnaselt enesekaitsega tugevama käe või teisiti öeldes käe, millega relva haarate, poolne jalg on päka jagu taga pool. Sarnaselt, nagu inimesed on erinevad on ka konkreetse ja kindla laskeasendi sissevõtmine individuaalne ning esmase laskeasendi kontrolli ja paika panemise juures peaks asuma kindlasti laskeinstruktor. Mis veel märkusena juurde tuua laskeasendi puhul on kindlasti see, et põlved ei tohi olla lukus ja alati peab saama igasugune energia liikuda läbi liigeste, kasutades siis viimaseid amordiks.

Relvahaare - relvast haaratakse esmalt tugevama käega ehk sellega, mille sõrm vajutab päästikule. Relvast haaramisel jääb päästikusõrm ja pöial relvaraamile sirgeks, 1 ühel ja teine teiselpool relva. Päästiku sõrmest järgmisele sõrmele toetub päästikukaitse. Sõrmed haaravad ümber püstolkäepideme. Nõrgem käsi haarab ümber tugevama käe selliselt, et nimetissõrm toetub päästikukaitsele ning pöial toetab tugevama käe pöialt alt poolt. Mõlemad pöidlad on relvaraamil samas suunas relvarauaga ning sirged, iga liigese kõverdus või muu selline relvahaare, mis suunab alla relva, mõjutab lasketulemust.

Arutle sellel teemal  (Praeguseks 0 vastust)

Sihtimisvead lasu sooritamisel

Tõnis Oruma –

Vigu sihtimisel põhjustab eelkõige laskuri püüd hoida püstolit kaua ja võimalikult täpselt sihtpunktis. mida kauem hoida lasu sooritamiseks relva käes seda rohkem hakkab käsi värisema ja relv võnkuvalt liikuma. Sellele ei tohi samas aga tähelepanu pöörata ja hoida tasast kirpu sest käte väring ning võnkumine kaob aja jooksul olenevalt treeningute intensiivsusest.

Kui nüüd pildil järjestatud relvad võtta vasakult:

  1. “Sihtimine korrektne” kirp ja sälk ühel joonel ja kirp sälgu keskel, tabamused märklehe keskel.
  2. “Kõrge kirp” on unustatud ära sälk ehk tagumine sihtimise seade ning tabamused läinud üles.
  3. “Kirp on kaldunud paremale” on kirbu kõrvale kalle paremale, mille tulemusena on tabamused liikunud samuti paremasse äärde.
  4. “Madal kirp” keskendutakse liialt sälgule ning on unustatud hoidmast kirpu samal joonel.
  5. “Kirp on kaldunud vasakule” sarnane viga, mis kirbu kõrvalekaldega paremale – ei suudeta hoida kirpu keskel, sellised vead saavad alguse tihti valest relvahaardest. Kas relv on siis paremale või vasakule käes viltu.

Manus sihtimisvead.jpeg
Arutle sellel teemal  (Praeguseks 0 vastust)

Päästmisvead lasu sooritamisel

Tõnis Oruma –

Tabamust sihtmärgil mõjutavad lisaks sihtimise vigadele ka päästmisel tehtavad vead.

1. Vajutades – Sõrm asetseb päästikul valesti ning enamlevinud, on esimese liigese panek päästikule. Lisaks võib seda põhjustada asjaolu, et sõrme padi ei ole keskosaga päästikul ning mida lähedamal liigesele seda suurem viga. Sama vea põhjustab veel, kui kõverdada sõrme esimesest liigesest või päästmise ajal liiguvad kõik 3 sõrme liigest. 

2. Tõmmates – Jällegi sõrme vale asetsemine päästikul, sellisel juhul aga liiga sõrme otsaga ehk padja keskosast on liikunud sõrm liiga sõrme otsa suunal ja sellega seoses tõmmatakse relva paremale.

3. Napsates – Päästmisviga mis tekib, kui mõeldakse lasu sooritamisel lasu hetkele, tihti on selleks ka lasu ees hirm ehk mõeldakse sellele, et nüüd kohe tuleb lask ja vajutatakse päästmise lõpu faasis järsult päästikule, millega tõmmatakse relv alla.

4. Survestades – Päästmise ajal surutakse relva tugevamini kätte ehk relva haare tugevneb päästikule vajutades kuni lasuni ning relvaraud läheb lasu hetkel üles ja tabamused tekivad samuti sihtmärgi ülemisse äärde. 

Päästmise vigade vältimiseks tuleb lasu sooritamiseks päästikule vajutamine unustada ja keskenduda ainult sihtimise peale. Päästmine peab toimuma automaatselt ning päästikule surve olema ühtlane ega ei tohi muutuda päästiku erinevate käikude ajal, ka siis mitte, kui päästik läheb raskemaks ja teada on peadne lasu järgnemine. Just see lasu ootus ja sellele mõtlemine ongi enamus päästmisvigade põhiprobleem. 



Manus Päästmisvead-lasu-sooritamisel.jpg
Arutle sellel teemal  (Praeguseks 0 vastust)

Püstol ja revolver jahirelvana

Tõnis Oruma –

Kuigi Relvaseaduse (RelvS) muudatus jõustus juba 01.06.2013 ning anti vastavalt RelvS §29 lg 3 õigus jahipidamiseks kasutada lisaks kergesti lülitatava kaitseriiviga sileraudsetele, vintraudsetele ja kombineeritud püssidele ka püstoleid ning revolvreid, pole see teema lihtsalt RelvS ühe muudatusega lõppenud. Endiselt tekitab antud teema segadust ning mõjutab relva jahirelvaks registreerimisel ka jälgima lisa nõudeid. Olgu see siis juba alguses toodud kaitseriivi kohustus või suuremas koguses laskemoona hoidmis sest Relvaseaduse §46 lg5 p3 lubab hoida kodus iga vintraudsejahirelva kohta 300 padrunit. Lisaks sellele, et jahitulirelva võib isik soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et isikul on jahitunnistus tuleb ka vaadata milliseid norme näeb ette Jahiseadus.

Esmalt tuleks kindlaks teha jahipidamise mõiste, et edasi minna loogiliselt ka jahipidamise juurde püstoli ja revolvriga. Jahiseaduse (lühend:JahiS) §23 lg1 annab mõistele selgituse, et selleks loetakse nii uluki jälitamist, püüdmist, tabamist kui ka surmamist, võrdsustatuks loetakse ka jahitulirelvaga looduses viibimist. Samas mitte alati ning selgust toob sama JahiS §-i lg3 p4, mis uue punktina lisab laadimata kabuuris asetseva jahitulirelva mõiste ehk siis sellise metsas viibimise mida ei loeta jahiks. Antud mõistet aga tõlgendatakse Jahiseaduses ja Relvaseaduses erinevalt, kui RelvS mõistab laetud relvana relva, millel asub padrun padrunipesas, siis jahiseadus mõistab laetud relva all ka relva millele on kinnitatud padrunitega salv. Laetud relva mõiste avab Jahiseaduse alusel välja antud Jahieeskirja §7 lg3, mis ütleb, et laadimata jahirelvaks loetakse relva, millel ei ole padruneid rauas ega relvale kinnitatud salves. (Revolvri puhul siis trumlis ehk trummelsalves). Tagasi Jahiseaduse juurde tulles vaatame, milleks võib püstolit ja revolvrit jahil kasutada. JahiS §26 lg1 p2 piirab antud relvade kasutamise vaid püütud väikeuluki surmamiseks ehk teisisõnu püünises oleva väikeuluki surmamiseks.Kokkuvõttes Jahiseaduse järgi ei tohi kasutada püstolit ega revolvrit suurulukite surmamiseks ega erinevatel jahipidamisviisidel (hiilimis-, varitsus-, peibutus-, aju-, otsi-, urujahi ega uluki püüdmisel).

Kokkuvõtvalt muudab püstoli ja revolvri jahitulirelvaks registreerimisel relvaomanikule, relvadele ning nende kandmisele ja hoidmisele kehtestatud tingimusi:

  • relvaomanikul peab olema jahitunnistus
  • relvadel peab olema kaitseriiv
  • tohib hoida kuni 300 padrunit iga jahitulirelva kohta
  • laadimata ja kabuuris asetseva jahitulirelvaga metsas liikumist ei peeta jahipidamiseks
  • relva loetakse laetuks, kui sellega on ühendatud padrunitega laetud salv
  • laetud relvaga metsas liikumine on jahipidamine
  • võib kasutada vaid püütud väikeuluki surmamiseks


Arutle sellel teemal  (Praeguseks 0 vastust)